Globaalsed turismitrendid

Lugesin internetist turismitrendide kohta ja leidsin ühe huvitava lehe. Londonis toimuval ülemaailmsel turismimessil World Travel Market 2010 avaldatud rapotis heideti pilk globaalsetele turismitrendidele, tõstes esile seitset maailma regiooni.

Põhja-Ameerika: ilmajätmise puhkus
Uus trend ennekõike äriinimeste hulgas on nn ilmajätmise puhkus, mis paneb proovile kehaliste võimete piirid. Parandamaks tervist ja tasakaalu ning võitlemaks stressi vastu, jäetakse maha luksus ja veedetakse puhkus sõjaväelaagrit meenutavas spaa- või tervisekeskuses või ekstreemsetes tingimustes matkates, mitte niisama lõdvestudes. See trend annab soodsa tõuke füüsilist treeningprogrammi pakkuvate spaade ja laagrite edenemisele, mis võivad asuda ka muidu mitteatraktiivsetes (näiteks karmi kliimaga) sihtkohtades.

Ühendkuningriik: Lähis-Ida investeeringute invasioon

Paljud Lähis-Ida ettevõtted on näidanud üles huvi Suurbritannia brändide vastu, sealhulgas luksushotellid, reisiteenuste jaemüüjad ja privaatlennukompaniid. Ajal, mil kohalikku nõudlust hoiab vaos majanduslikult keeruline olukord, mõjuvad Lähis-Idast tulevad investeeringud igati positiivselt brittide luksusbrändide arengule ja levikule. Pealinn London on end juba positsioneerinud kui uus luksusreiside sihtkoht, kus suurendatud rõhku pannakse personaalsusele ning keerukamatele ja erilisematele turismiteenustele.

Euroopa: mobiilsed rakendused

Tänu GPS-tehnoloogial põhinevatele lokaliseerimisteenustele on nutitelefonid tegemas revolutsiooni ka turismitööstuses. Vajaduse tõttu teha tihti viimase hetke broneeringuid võeti mobiilsed teenused esmajoones kasutusele ärireisijate seas, kuid ka puhkusereisijad on kiiresti järele jõudmas. Mobiilirakendused võimaldavad broneerida lende ja end hiljem lennule registreerida, otsida reisijale vajalikku infot, lugeda reisijuhte ja palju muud. M-turismile ennustatakse väga kiiret arengut. Peamiseks takistuseks hetkel on liiga kõrged rahvusvahelised roaming-hinnad.

Lähis-Ida: Iraagi võidusõit

Iraagi turismitööstust on toetanud piirkondlik majanduskasv, suur osa ärilistel ja usulistel eesmärkidel reisivatest turistidest tuleb Pärsia lahe riikidest ja Lähis-Idast laiemalt. Investorid on kuhjumas Iraaki, kasvatades ärireiside arvu ja panustades sõjajärgse Iraagi turismitööstuse elustamisesse ja taastamisse.

Aafrika: kosmoseturism

Astronoomia ja kosmoseturism on tõusmas tähena taevasse Lõuna-Aafrikas, kus arendamisel on maailmaklassi kosmosetehnika. Juba on pakkuda ka esimesed astronoomiakursused. Astro-turism meelitab kohale igas vanuses reisijaid, üksikreisijatest peredeni, amatööridest professionaalideni. Astro-turismi areng üheskoos jätkuva linnastumisega tekitab nõudlust piirkondade järele, kus öine taevas on tähevaatluseks sobilik.

Ladina-Ameerika: vähetrambitud teed

Ladina-Ameerikas on turismitrend liikumas aina enam sisemaa avastamata radade suunas, eemale massidest ja tavapärastest päikese- ja rannasihtkohtadest. Huviorbiiti tõusnud sihtkohad Ladina-Ameerika riikide südames kannatavad aga kehva infrastruktuuri ja puudulike turismiteenuste käes, mis piirab arengut vaesemates piirkondades. Turismi areng rannaäärsetelt aladelt sisemaa suunas aitab hotellidel, lennufirmadel ja reisiteenuste pakkujatel müüa uusi sihtkohti ja parendada infrastruktuuri.

Aasia: aroomifaktor

Aroomibränding on vallutamas tormina Aasia turgu ja võimaldab külalistele pakkuda unikaalset elamust, mis päästab valla emotsioonid ja tugevdab brändilojaalsust. Õigete aroomide kohaldamine on võtmeküsimuseks hotellidele erinevates asukohtades, nii nagu naturaalsete ja toodetud aroomide tasakaal saab olema peamiseks väljakutseks hotellipidajatele, lennufirmadele ja teistele kohalikele turismiedendajatele.

MAATURISM

Viimastel aastakümnetel on maaturismi nõudlus muutunud palju mitmekesisemaks

tänu sellele, et linnas elav kesk- ja kõrgklass on maaturismi taasavastanud. Nad on juba

kaotanud enamuse oma pärandist maal ning neil ei ole maapiirkonnas enam sugulasi,

keda külastada. Maaturismi osakaalu suurenemist tuleb tõlgendada kui huvi millegi

erilise vastu, mitte kui soovi raha kokku hoida. Nendel turistidel on võimalik sõita

isikliku autoga, nad on haritud, palju reisinud ning nõudlikud, kriitilised tarbijad.

Tavaliselt jaotavad nad puhkuse mitmesse ossa ning naudivad mitmeid lühireise, mis

võimaldab külastada nii eksootilisi maid ja randu kui puhata maal.

Huvi maaturismi vastu kasvab, soovitakse minna ”tagasi loodusesse”. Ajendid puhkuse

veetmiseks maal on ümbritsev loodus, vaikus, isiklik kontakt perekonnaga, võimalus

lastel maaelu kogeda, talus ja ümbruskonnas toimuvad tegevused ning suhteliselt

madalad majutuse hinnad.

Tootearenduse edukust mõjutab järjest enam klientide teadlikkus ja huvi keskkonnaküsimuste vastu. Heaks võimaluseks on uute toodete loomine vastavalt iga 1segmendi vajadustele, võttes arvesse nende hobisid ja tegevusi.

Inimesed tahavad maapiirkondades näha kõige rohkem:

- looduslikke vaatamisväärsusi, puhast rikkumata loodust ja mitmekesist

maastikku;

- arheoloogilist, ajaloolist ja kultuurilist pärandit;

- uudset arhitektuuri, mille juured oleks kohalikus folklooris;

- festivale, pidustusi, rahvamuusikat ja -tantsu;

- mälestusmärke ja muuseume;

- kohalikku traditsioonilist toitu;

- madalat elukallidust;

- mugavaid hotelle;

- täielikku puhkust.

Samuti otsitakse rohkem tegevust ja meelelahutust: avastusretki, jalgrattamatku, veespordiharrastusi järvedel ja jõgedel, ratsutamist, jahilkäimist, kalapüüki, traditsioonilise käsitöö õppimist, metsamarjade korjamist, talutöödes osalemist.

Maaturism on väga põnev, mille käigus saavad täiskasvanud puhata ja näidata lastele kuidas maapiirkondades elu elatakse.

„NEPAL TURISMI AASTA 2011“

Nepali valitsus peab prioriteetseks turismisektorit uues majandusarengu poliitikas ning riigis on olemas selleks soodne poliitiline olukord. Nepali valitsus koostöös Nepali Turismiametiga, asjaomaste organisatsioonide ja ekspertidega on käivitatud rahvusvaheline turismi kampaania „Nepal Turism Aasta 2011“, tänu millele loodetakse tuua vähemalt üks miljon rahvusvahelist turisti 2011 aastal Nepali ning saada märkimisväärset kasu turisminduses. Ettevõtmise eesmärk on luua rohkem sihtkohti maapiirkondades ja kutsuda just SIND tutvuma nende imelite paikadega. Vaata videot selles imelisest paigast.

UUS TREND - VALIMISTURISM?

Tiivustatuna eile õhtul ETV saatest "Pealtnägija" ... .

Nimelt oli eile saates avateemaks uus "turismitrend" valimisturism, mis aktiveerub viimastel aastatel ainult ja just valimiste eel. Tegu siis omapärase n.ö. trendiga - enne kohalikke valimisi rikastub mõne valla valimisõigustega kodanike hulk märkimisväärselt. Nn. uued kodanikud ehk siis turistid saabuvad valda "elama" - elukohaks tihtipeale maja, mis tegelikult elamiseks mitte just kõlbulik ja seda nad teevad vahetult enne valimisi. Ilmselt nii mitmedki neist "turistidest" pole oma n.ö. uue valla ja kodukoha tegemistest mitte mingilgi määral teadlikud, vaid koostöös teatud organitega-indiviididega müüvad lihtsalt enda kui valija staatust. Paraku pole kuulnud, kui aktiivselt mujal maailmas selline "turismitrend" töötab, aga lähtudes üleüldiselt poliitika olemusest võib arvata, et no küllap töötab ikka:). Mõni trend on seega ilmselt paratamatu - "Pealtnägija" tõi selle lihtsalt suurema auditooriumi ette, kuigi ega vast enamik televaatajaid "valimisturismi" üle väga ei imestunud.

Igal juhul vast võib nüüd ennustada, et "valimisturism" kui trend on hetkel suhteliselt popp - sest valimised ja sellega seonduv ju lausa juba trügib aknast-uksest sisse:)

Lisalugemist antud teema ja saate kohta meediast:

http://www.postimees.ee/?id=336558
http://uudised.err.ee/index.php?06218690

REISILE REISIBÜROO ABITA... KAS UUS TURISMITREND?

Kas reisibürood on oma positsioone alla andmas? Või hoopis on see uueks võimaluseks muuta oma teenuseid innovaatilisemaks, huvitavamaks  - tagamaks endale klientuuri ja selleks, et püsida konkurentsis? Kindlasti on juba praegu õhus tunda muutuste tuult. Eelkõige tähendab see reisiettevõtete jaoks internipõhiste võimaluste laiendamist ning ettevõtte töö uuendamist selles suunas ning minu arvates on see positiivne muutus. 

"On ette näha reisiteenusepakkujate osatähtsuse vähenemist ja iseseisva, internetipõhise reisikorralduse suurenemist" ütleb Eesti Riiklik Turismiarengukava. Antud asjaolu oli ilmne juba 2006 aastal, kui antud arengukava koostati, praegu selline trend on veelgi tugevam. Tänu sellele, et paljudel inimestel on personaalne arvuti ning on olemas ligipääs kogu selle informatsiooni juurde, mis leidub ülemaailmses võrgus saavad nad ise otsustada kuhu minna, miks ja kuidas. Esimesed sammud sellel teel said astutud siis, kui tekkisid erinevad odavlennufirmad ning nende pileteid sai osta interneti kaudu. Alguses paljud ei usaldanud sellist võimalust, kuid mida aeg edasi läks, seda rohkem oli inimesi ka tuttavate seas, kes seda varianti juba ära proovinud ja sellega rahul olid.

Muidugi see aspekt, et kuigi veel paljud kardavad broneerida läbi interneti ja eelistavad kasutada reisibüroode teenuseid on ikkagi märkimisväärne arv neid inimesi, kes ei taha osta valmis pakette ning soovivad olla iseenda reisikorraldaja. Sest kui vaadelda teisi trende, siis on selge, et tänapäeval paljudele ei meeldi massiturism koos sellega kaasaskäivate standartpakettidega, vaid nad soovivad saada midagi erilist, koostatud just oma soove ja vajadusi arvestades. Seda aga suudavad pakkuda vaid vähesed reisikorraldajad kuna selliste pakettide väljatöötamine nõuab aega ja ka rahalisi vahendeid, nišiturism aga ei too reeglina nii palju sisse kui eelnevalt mainutud massiturism. See kõik tähendab aga seda, et kuna inimesed ootavad reisilt mitte ainult rannapuhkust, vaid midagi enamat, eelistavad nad koostada ise oma marsruuti. On välja kujunenud selline trend, kus inimesed broneerivad ise lennupiletid, majutuse ja ka teisi teenuseid nagu autorent ning oma reisi jooksul ei kasuta üldse reisiteenuseid pakkuvate ettevõtete abi.

Selline oluline muutus on pannud paljud reisibürood oma uksed sulgema või üle viima oma teenuseid interneti keskkonda, kus klientidega suheldakse meili teel ning füüsiliselt eksisteerivat bürood enam polegi. Samuti on tekkinud ka uusi ettevõtteid, kes soovivad sellist tendentsi ära kasutada ning on olnud juba päris mitu juhtumit, kus internetis tegutsevad kelmused, kes petavad klientidelt raha välja. See omakorda aga loob olukorda, kus peab rohkem tegelema ohutuse küsimustega ning hoolikalt kontrollima igat ettevõtet enne ostu sooritamist. See kindlasti tõstatab tulevikus e-turvalisuse puudutavaid küsimuste olulisust ning ka turismi sektoris hakatakse rohkem sellega tegelema. Võimalik, et mõeldakse välja selline süsteem, kus saab broneerida ainult autoriseeritud kasutaja (nt ID kaardiga) ning kus on toodud kogu informatsioon isiku kohta selleks, et vältida teenuste väärkasutamist. Ka ettevõtetele, mis tegutsevad interneti keskkonnas tulevad arvatavasti suuremad nõudmised ning põhjalikumad kontrollid nende tegevuse kohta.

VÄHENEV VABA AJA HULK

Kasvava konkurentsi tingimustes on paljud töötajad pidanud tööpäevi pikendama ja puhkust lühendama. Puhkused muutuvad lühemaks, sagedasemaks ja intensiivsemaks. Seetõttu pööratakse tähelepanu lühikestele reisidele, minipuhkustele ja pikkadele nädalalõpureisidele (tavaliselt neljapäevast pühapäevani) ning mitme-hooajalisele puhkusele. Kuna vaba aega on vähem, püüavad tarbijad reisimist ühendada oma isiklike huvidega, olgu need siis seotud kultuurisfääriga või mingi aktiivse tegevusega. Intensiivsem puhkus tähendab kõrgemaid kulutusi ning lühemaajalised külastused võivad tähendada paremat tasuvust.

PALVERÄNNAK – KASVAV TURISMITREND

Religiooniturismi võib pidada maailma vanimaks turismiharuks, mis on maailmas üheks kiiremini kasvavaks – aastas 18 miljardit dollarit ja palverändurite hulgaks umbes 330 miljonit inimest. Palverännak sai alguse aastatel 100 - 300 ja peamisteks rännaku sihtkohtadeks olid Palestiina, Betlemm ja Jeruusalemm. Palverännakute sihtkohad on religiooniti erinevad: kristlaste palverännakud viivad Jeruusalemma, Rooma, Lourdesi Prantsusmaal ja Santiago de Compostelasse Hispaanias, moslemite rännakute olulisemaks sihtkohaks on Meka – igale islamiusulisele on see teekond vähemalt korra elus soovitatav. Budistide tuntuim sihtkoht on Kapilavastu ja hinduistide rännakute olulisim sihtkoht on Varanasi.

Praegused turismitrendid soosivad religiooniturismi ühe osa - palverännakute – jätkuvat kasvutrendi.Peamisteks argumentideks palverännaku puhul on kolme erineva kogemuse kokkulangemine: looduspärand, kultuuripärand ja spirituaalne elamus. Looduspärand on alati unikaalne, olles igas riigis isesugune ja luues igale rändurile erineva elamuse. Esmatähtsaks võiks siiski pidada spirituaalse elamuse osakaalu, sest just see on üldjuhul põhjuseks, miks inimene valib palverännaku reisitüübiks. Rändamine ehk teekonnal viibimine võimaldab võtta aega vaid iseenda jaoks - tänapäeval nimetataksegi tihti palverännakuid teekonnaks iseendani jõudmisel.

Kultuuripärandist ehk siis kohalikust elust ja tavadest osasaamine on samuti elamuseks, mida ei pruugi kogeda, sattudes sama riigi kuurortrajooni puhkusereisile. Palverännaku teekonnal saab einestada väikestes kohalikes toitlustuskohtades, kogedes söögi lihtsust ning samas erinevaid kohalikke maitseid. Omamoodi elamuseks on palverännakutel ka rahvaste lõimumine – tullakse ju teekonnale üle maailma ning õhtuti pärast väsitavat teekonda kogunevad teelolijad ööbimiskohta, kus on parimad võimalused sotsiaalseks suhtluseks.

Odavus on palverännakute oluline ja konkurentsieelist loov komponent - päevakuluks on umbes 15 eurot, millest kolmandik kulub majutusele. Eelneva kirjelduse puhul tuleb muidugi lähtuda asjaolust, et tingimused teekonnale jäävates ööbimiskohtades on suhteliselt askeetlikud, kuna enamjaolt on tegemist heategevuslike majutusasutustega. Sarnaselt teiste reisitüüpidega teeb ka palverännak läbi pidevat tootearengut ning seega on võimalus läbida teekond ka luksuslikumates tingimustes: oma seljakoti võib hommikul anda transporti pakkuvale ettevõtjale, kes selle siis õhtuks sihtpunkti toimetab, vihmasaju korral võib tellida bussi teekonnale järgi ja söömiseks võib valida parimad restoranid.

Kasvavat huvi palverännakute vastu kasutavad ära teekonnale jäävad erinevad toitlustus-, majutus- ja muud ärilisel kaalutlusel loodud ettevõtted, pakkudes suhteliselt kõrge hinna eest erinevaid meeneid ja teenuseid. Siinkohal saab selliseid ärilisi ettevõtmisi tõlgendada kaheti. Esiteks muidugi toob kohalike poolt palveränduritele erinevate teenuste pakkumine kaasa nii tööhõive kui ka üldistatult kohaliku elu elavdamise. Teisalt jälle kaotab palverännak liigse kaubanduse ja melu tõttu oma algse võlu ja eesmärgi – palverändur läheb sellele teekonnale just selleks, et eemalduda mõneks ajaks maistest ja materiaalsetest mugavustest.

Kokkuvõtvalt: palverännakud suudavad tarbijani tuua mitmeid lisaväärtusi nagu näiteks lähem kontakt loodusega, kultuuri olemuse tajumine ja kindlasti hingeline ning vaimne puhastumine. Lisaks tarbijale hingelise ja kultuurilise kogemuse pakkumisel aitab palverännakute tõusutrendile kaasa ka materiaalne aspekt – reis ei nõua erilisi investeeringuid ning liigitub omamoodi odavreisi valdkonda. Samuti avaldab palverännak kui reisitüüp positiivset mõju sihtkohale ja selle majandusele, luues töökohti ning elavdades kohalikku elu. Seega on palverännakutel kui religiooniturismi olulisel alamharul olemas kõik eeldused, et ka tulevikus saaks haru iseloomustamisel kasutada sõnapaari „kasvav trend“.