Kruiisiturismi peetakse üheks kiiremini kasvavaks valdkonnaks turismimajanduses. Kui 1970. aastal oli kruiisireisijate arvuks pool miljonit, siis aastaks 2002 oli arvuks 10 miljonit ja 2010. aastaks ennustatakse 20 miljoni kruiisituristini jõudmist. Kruiisitööstus on puhkereiside turul kõige kiirema kasvuga kategooria – alates 1990.-dest on kruiisitööstuse reisijate keskmine kasvutempo olnud aastas 7,4%. Maailma Turismiorganisatsiooni kohaselt vähenes 2009. aastal kogu turism maailmas 4-6%, aga kruiise mõjutas majanduslangus võrreldes muude segmentidega vähem. Juhindudes eeltoodud statistilistest näitajatest võib öelda, et kruiisiturism on kahtlemata maailma turismis üheks oluliseks tulevikutrendiks.
Kruiisireiside populaarsemaks sihtkohaks on Kariibi meri, kus leiavad aset ligi pooled kogu maailma kruiisidest. Populaarsuselt järgnevad Vahemere regioon, Euroopa ja Alaska – viimane nimetatutest on väga soositud ameeriklaste hulgas. Euroopa kui sihtkoha alla kuulub ka Läänemere piirkond, millest on saanud reisijate arvult kolmas kruiisiturg maailmas ja mis on üheks kiireimini kasvavaks kruiisipiirkonnaks kogu maailmas. Ka Tallinn kuulub Läänemere regiooni alla ja 2009. aasta kruiisihooaeg tõi siia 302 kruiisilaeva 415 000 kruiisituristiga.
Kruiisireiside pikkused on varieeruvad – puhkusekruiiside pikkus ulatub mõnetunnistest lühikruiisidest rohkem kui 100 päeva kestva ümbermaailma kruiisideni. Eelistatuimaks kruiisireisi pikkuseks 7,2 päevane kruiis, kuid aina enam koguvad viimastel aastatel populaarsust lühemad, 2-5 päevased kruiisid ning trend näitab, et osatähtsus ja nõudlus eelnimetatud kruiiside turul kasvab.
Kruiisid saab üldistatumalt jaotada mere- ja ookeanikruiisideks ja siseveekogude ehk jõe- ja järvekruiisideks. Merekruiisid moodustavad kruiisidest tunduvalt suurema osa, aga populaarsust koguvad aina enam ka jõekruiisid, milledest soositumad on Niilus, Mississipi, Doonau. Nõutud kruiisijõgedeks on muutunud ka Amazonas ja Euroopa vähemtuntud jõed. Jõekruiisi, mida nimetatakse ka pargasekruiisiks, võluks on tavaliselt asjaolu, et laev võib kinni pidada kus ja millal tahes. Seega on jõekruiisid tihti seotud mingi spetsiaalse teemaga, mis seostub piirkonnaga, kus ringi sõidetakse.
Eelnevat kokkuvõtvalt tooks alljärgnevalt välja tegurid, millede tõttu on kruiisiturism saavutanud eeltoodud statistilised, kasvavat trendi näitavad numbrid ja miks on ta aina enam populaarsust koguv turismitrend:
• Kruiis sobib kõigile – sihtkohti, laevu, kestvuseid, hinnakategooriaid on palju.;
• Sihtkohtade aina laienev valik ning pakutavad kaldaekskursioonid annavad võimaluse avastada ühe kruiisireisi jooksul mitut erinevat sihtkohta;
• Korduvklientide osa on statistika kohaselt 90% kandis;
• Koostöö reisibüroodega;
• Toote hea kvaliteet – parimat kvaliteeti püütakse kõiges: teeninduses, toitlustamises, organiseeritud tegevuses laeval, lisateenustes on lai ampluaa;
• Puudub pagasi kokku-lahti pakkimise vaev võrreldes tavareisiga;
• Turvalisus võrreldes individuaalreisiga.
Toodud tegurid, mis panevad aluse kruiisiturismile kui ühele kiiremini kasvavale segmendile reisitööstuses, on kindlasti ka teguriteks, mis on olulised ja millest saab lähtuda ka alljärgnevalt kruiisiturismi tulevikustsenaariume analüüsides. Maailma Turismiorganisatsiooni kohaselt algab 2010. aastal turisminõudluse taastumine ja tarbijate silmis pole oluline mitte niivõrd hindade jätkuv alandamine, vaid pigem innovaatiline tootearendus. Tarbijad on avatud uutele sihtkohtadele ja soovivad kogeda uut ja huvitavat. See turismitrend – uued ja huvitavad sihtkohad – on ka kruiisiturismi oluliseks tulevikutrendiks. Kuna just kruiisireisijate puhul oli korduvklientide osakaal väga suur, näevad kruiise pakkuvad ettevõtted aina enam vaeva ja pingutavad, et pakkuda lojaalsele kliendile uusi kruiise ja uusi sihtpunkte.
Teine oluline tulevikutrend on lühemate, 2-5 päevaste kruiiside kasv, mis sai alguse juba viimaste aastate vältel. Trend johtub maailma üldisest turismitrendist, et tarbijad eelistavad teha lühema kestusega reise ja tihti ka kodumaale lähemaid sihtkohti. Euroopa Turismikomisjoni pikaajalise turismitrendide prognoosi järgselt süveneb tendents teha pikema puhkusereisi asemel aasta jooksul mitu lühikest, niinimetatud nädalalõpureisi ja seetõttu väheneb reisi kohta kulutatav summa, kuid aastas reisimisele tehtavad kulutused pigem suurenevad. 2-5 päevane kruiis pakub reisijale võimaluse tutvuda vähemalt paari uue sihtkohaga ning lisaks sellele lõõgastuda laevapardal – nautides luksuslikke sööke, kasutada lisateenuseid ja erinevaid organiseeritud tegevusi.
Viimastel aastatel on Läänemere regioonist saanud üks kiiremini kasvav kruiisipiirkond maailmas. Sellele aitab kaasa kindlasti eelnimetatud trend maailma turismis: avastada uusi sihtkohti, kuhu varem ligipääs oli raskendatud nii infrastruktuuride kui ka poliitilise olukorra tõttu. Tulevikustsenaariumi järgi võiks ennustada Läänemere regioonile reisijate arvu suhtes kasvu – vanuse poolest on Läänemere kruiisiturist maailma keskmisest vanem, seega värskemad kliendisegmendid on praegu Kariibi ja Vahemere järel alles hakkamas huvituma Läänemere regioonist.
Olulise trendina võib välja tuua ka asjaolu, et keskmine kruiisituristi vanus on viimaste aastate jooksul noorenenud. Kui üldiselt peeti kruiisireisijateks inimesi, kel oli piisavalt vaba aega ja ka raha ehk siis suures osas üle 60 aastaseid, siis tänu eelkäsitletud trendidele – uued sihtkohad ja lühireisid – on see muutumas ja tänapäeval on kruiisireisija keskmiseks vanuseks 46 aastat. Tulevikuprognoosi kohaselt näitab trend, et kruiisid ahvatlevad tulevikus aina nooremaid ja oluline sihgrupp on 25+. Lähtuvalt keskmise vanuse noorenemisest on muutunud ja pidevas muutumises ka laevadel ja sihtkohtades pakutava tegevuse profiil aktiivsemate tegevuste ja harrastuste suunas.
Tulevikutrendiks on kindlasti ka jõekruiisid, mis viimastel aastatel on pidevat populaarsust kogunud. See võib tuleneda maailma üldisest turismitrendist, et suureneb erihuvidega reiside, siinkohal seiklusturismi sugemetega reiside osakaal – aina rohkem on reisijaid, kes ootavad oma reisilt midagi erilist ja seni kogematut. Näiteks jõekruiisid, mida korraldatakse Prantsusmaa jõgedel, võimaldavad reisijatel tihti kaasa võtta jalgratta, millega siis saab enda valitud paigas seigelda ja avastada erinevate sihtkohtade loodust ja kultuuri. Jõekruiisidel kasutatavad laevad on väikesed, mis teeb võimalikuks selle, et laev saab peatuda kohas, kuhu näiteks muidu on ligipääs piiratud.
Kokkuvõtvalt: analüüsides eelnevaid, kruiisiturismi võimalikke tulevikutrende, võib nentida, et tulevikustsenaarium näeb kruiisireiside puhul ette lühema kestvusega kruiise, uute sihtkohtade lisandumist, Läänemere kui kruiisipiirkonna populaarsuse tõusu, kruiisireisijate vanuse alanemist ja lähtudes sellest aktiivsemaid tegevusi nii laeval kui maal ja jõekruiiside populaarsuse kasvu.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar