Lisan siia ka täismahus artikli:
Turismi trendide ja mõjufaktorite ülevaade 2009
2009 aasta jääb kahtlemata üheks suurimaks tagasilöögiks nii maailma majanduses tervikuna kui ka turismi jaoks. Tuleb tõdeda, et mitte ainult majanduslik olukord ei olnud turismile ohuks – suurt mõju omasid ka pandeemia viirus ning muud ohutuse küsimusi puudutavad aspektid. Seepärast on oluline mõista neid probleeme selleks, et tulevikus vähendada riske ja osata ette näha probleeme turismi jaoks, mis tulenevad globaalsetest muutustest nii majanduses kui ka sotsiaal- ja ökoloogiasfäärides.
2009.a. vähenes ööbimisega välisreiside arv kogu maailmas keskmiselt 4% võrra, kuid Euroopa regioon üllatas oma negatiivsete tulemustega: Euroopa riikidesse reisimine vähenes 2009.aastal 6%. Aafrika oli ainus maailma regioon, kuhu reisimine kasvas 5%. Euroopa küll lõpetas 2009 aastat langusega 6%, kuid see oli aastane tulemus ning peab arvestama seda, et aasta esimesel poolel langus oli ligi 10%.
Kõige suurem langus oli Kesk-, Lääne- ja Põhja-Euroopas sellel ajal kui Ida-, Lõuna-Euroopa ja Vahemere piirkonnade tulemused olid suhteliselt paremad. Aasia ja Vaikse Ookeani regioonis oli 2009 aasta languseks 2%. Saabumised kukkusid 7% jaanuari ja juuni vahelisel perioodil, teine aasta pool aga näitas kasvu 3%, mis peegeldas selle regiooni majanduslikke tulemusi.
Ameerika regioonis oli kukkumine 5%, kuid Kariibi mere piirkond näitas kasvutendentsi viimase nelja kuu jooksul. Teistes Ameerika regioonides, eriti Kesk- ja Lõuna-Ameerikas oli suhteliselt suur langus pandeemia viiruse tõttu, mis võimendas veelgi üldist majanduskriisist tulenevat turismi langust. Lähis-Ida regioonis oli 2009 aasta langus 6% - sama, mis Euroopas, kuid vaatamata sellele, et see regioon on kaugel oma eelmiste aastate tulemustest 2009 aasta teine pool näitas ikkagi kasvutendentsi ning selle regiooni oodatakse kasvu ka 2010 aastaks. Aafrika regioon aga oli 2009 aastal silmapaistev esineja oma 5% kasvuga.
Kuigi sisemajanduse koguprodukt (SKP) on Euroopas vähemalt stabiliseerunud, tulevikuväljavaated tarbijate kindlustundele ei ole väga optimistlikud. See näitaja on väga oluline turismi jaoks kuna mõjutab otseselt inimeste otsustusi. Ühetes riikides jääb see üsna kesiseks ning teistes ebakindlaks. Üldiselt tarbijate võimalused jäävad kitsaks ning omanditurud nõrgaks. Mõnedes riikides (Lääne-Euroopas) on teatuid piirangud teenimisvõimaluseks ning teised raskused, millega nende riikide majandused peavad silmitsi seisma. Teistes (eriti Suurbritannias, Iirimaal, Hispaanias ja Kreekas), mõistetakse maksude tõstmise vajadusi ning vajadust piirangute sisseviimiseks avalikus sektoris. Ka kestev tööpuuduse probleem sellistes Lõuna-Euroopa riikides nagu Hispaania mõjutab inimeste kindlustunnet ja ostuvõimalusi olulisel määral. Selle kõrval mainitud Kreeka aga omab suuremaid probleeme finantssfääris - antud riik on läbi elamas oma ajaloo suurimat finantskriisi, millest tulenevalt ka selle riigi kodanikud ei saa olla kindlad homse päeva suhtes ning on oma otsustes väga ettevaatlikud. See tähendab seda, et võttes arvesse oma riigi majandustingimusi ei planeeri need inimesed lähima aja jooksul suuremaid väljaminekuid ja keskenduvad sellele, et hakkama saada. Kõik need aspektid aga mõjutavad inimeste turismi nõudlust negatiivselt kuna inimesed ei kuluta enam nii palju raha puhkusreisidele või meelelahutusele.
Nagu ka ülevalpool juba mainitud, kõige mõjuvam faktor hakkab olema töötus, mis küünis 10%-ni eurotsoonis novembris 2009 a. Üldised riiklikud probleemid mõjutavad isegi nende inimeste reisimise plaane, kes ei ole sellega veel otse kokku puutunud. Rahvusvaheline Valuutafond (IMF) ja teised organisatsioonid on samuti juba hoiatanud, et maailma majandus vajab „rebilanseerimist“. Esimeseks aspektiks on see, et on vaja vähendada liiga kiiret kasvu Hiinas ja „Aasia Tiigri“ riikides, mis oma kasvuga on mõjutanud USA dollari odavnemist. Euro tugevus aga vastupidi, mõjutab rahvusvahelisi hindu – see aspekt mõjutab pikaajalist väljaminevat turismi eurotsoonist sihtkohtadesse, kus on nõrgemad valuutad (mis balansseerib olukorda, kus madalseisu ajal inimesed eelistavad reisida kodukohale lähematesse riikidesse). Kuna euro ostujõud on palju suurem, kui arenguriikide valuutadel, siis see tähendab eurotsoonist välja reisivale turistile seda, et kõik teenused ja kaubad, mida ta saab nendes riikides kohapeal, on tema jaoks odavad; sihtkoha odavus aga meelitab hulgaliselt turiste. Seda trendi loeb välja ka 2009 aasta statistikast, kus suurimat kasvu turismisektoris näitas Aafrika. Samas aga, kui vaadata trende siis tuleb välja, et isegi Euroopa Liidu piirides on need üsna erinevad: kui Põhja ja Ida-Euroopas on jälgitav see tendents, et inimesed reisivad palju naaberriikidesse, siis Lääne ja Kesk-Euroopas on seis vastupidine. Üheks tugevaks trendiks on kujunenud ka see, et kuigi üldpildis inimesed ei loobunud oma igaaastastest puhkereisidest on välja tulnud oluline aspekt: inimesed kulutavad nüüd sihtkohas palju vähem raha kui seda tehti vanasti.
Kui vaadelda turismisektorit kui puhke- ja äriturismist koosnevat siis kõige enam mõjutas majanduskriis korporatsiooni- ehk ärireisijaid. Paljud ettevõtted puutusid 2009 aastal kokku finantsiliste raskustega ning selleks, et oma riske minimeerida, vähendasid oma eelarveid ning kulutusi. Ameerika Ekspress Globaalsed Reisiteenused andmetel vähendasid mõned ettevõtted oma eelarveid kuni 70%. See tähendab aga suurenevat ohtu nende majutusettevõtete jaoks, mis pakuvad pakette ärireisijatele ning on oma äriidees lähtunud selle sihtrühma vajadustele ning kelle füüsiline keskkond on samuti selleks välja ehitatud. Need majutusettevõtted on eelkõige suuremad konverentsiteenuseid pakkuvad hotellid, mis on ärikliendist sõltuvuses.
Rahvusvahelistes turistide saabumistes 2010 aastal on oodata 3-4% kasvu. Rahvusvaheline Valuutafond (IMF) on just hiljuti kinnitanud, et globaalne taastumine on palju kiirem oodatust ning võrreldes 2009 aasta oktoobri näitajatega on maailma majanduse kasv olnud 3,1%. Kõige suuremat kasvutendentsi näitavad arenevad ökonoomikad 5,1%, arenenud riikides on aga kasv kõigest 1,3%. Regiooniti Aasias on oodata jätkuvat paranemise trendi, mis on kõige kiirem võrreldes teiste regioonidega, sellel ajal kui Euroopa ja Ameerika regioonid näitavad tagasihoidlikumat kasvu. Oodatakse kasvu naasmist ka Lähis-Ida regiooni ning Aafrika jätkab oma positiivset kasvutrendi, mis saab täiendavat jõudu tänu 2010 FIFA World Cup toimumisele Lõuna-Aafrikas.
2010 aasta võimalusteks on positiivsed muudatused riikide majandustes, mis on suurimad turismi eksportijad nagu nt. Suurbritannia ja Vene Föderatsioon. Venemaa turistide kasv viimastel 2009 aasta kuudel on mõjutanud ka Eesti turisminäitajaid. 2010 aastal maailmas toimuvad ka suured üritused nagu juba eelpool mainitud FIFA World Cup, mis toimub Lõuna-Aafrikas, Talve Olümpiamängud Kanadas ning Šanghai Expo näitus Hiinas, mis suurendavad turismi nõudlust. Positiivne on ka see aspekt, et turismiturg on näidanud paindlikkust ning jätkusuutlikkust raskeima 2009 aasta jooksul, mis tähendab, et see sektor on muutunud tugevamaks ning on toimunud ka teatud väljapraakimine, kus vähemusaldatavad ettevõtted on uksed kinni pannud. 2009 aasta on üldse olnud üsna tervistava toimega ettevõtluse jaoks, sest firmad, mis tekkisid tänu üldisele majanduskasvule ning millede väärtus turu jaoks ei olnud väga suur (pigem need „solkisid turgu“), pidid oma tegevust lõpetama.
2010 aasta suurimateks probleemideks hakkavad olema tööpuudus, sest töökriis ei ole veel ammugi läbi ning paljudes arenenud majandustest inimressurss on suures riskis. Majanduskasv sellistes regioonides nagu Euroopa ning USA on veel väga habras ning see mõjutab üldist maailma turisminõudlust negatiivselt. Nafta hinnad jäävad jätkuvalt volatiilseks, mis tähendab hindade kõikumist, mis tähendab suuremat riski kõigi turismi asjaliste jaoks. Kuigi pandeemia viiruse oht on taandunud on ikka veel jäänud oht selle olukorra kordumiseks ning see mõjutab samuti turismi nõudlust nagu ka teised enne välja toodud negatiivsed mõjuaspektid. Ka ohutuse tagamise nõuded turismi- ja reisiteenuste sfääris on põhjustanud suuremaid makse, mis on pidurdavaks elemendiks üldise turismi taastumise jaoks; samamoodi nagu hirmud, mis on seotud selliste probleemidega nagu terrorism ning mis on jätkuvalt maailma jaoks aktuaalsed.
Kokkuvõtvalt võib ütelda, ei kuigi 2009 aasta on olnud nii majandusele üldiselt kui ka turismi jaoks negatiivse mõjuga ning arenenud riikides on toimunud kõige suurem tagasilöök on selge, et see langus ei saa kesta igavesti ning 2010 aastaks loodetakse juba saavutada teatud tõusu ning majanduse taastumist. Positiivne on ka see, et 2010 aastaks turismi- ja reisimise nõudluses ei ennustata edasist kukkumist ning on lootust olukorra paranemiseks. Kui 2009 aastal oli langus maailma turismis 4% ulatuses siis 2010 aastal ennustatakse kuni 3-4% kasvu. Kõige suuremat kasvu 2010 aastal 5-9% ennustatakse Lähis-Ida regiooni ning kõige madalamat Euroopas 1-3% võrreldes mõlema 2009 aasta 6% langusega. Vaatamata sellele 2010 aastal seisavad paljud turismiga tegelevad ettevõtted silmitsi tõsiste probleemidega ning väljakutsetega, mis aga samas aitavad muuta tööd rohkem efektiivsemaks ja üle vaadata senised tegevused ning sisse viia vajalikud korrektiivid. Majanduskriis paljastas need nõrgad kohad turismis, mille peale peaks pöörama rohkem tähelepanu ning mis jäid unarusse suure kasvu ajal ajapuuduse tõttu. Praegune aeg aga annab võimalust muuta olemasolevaid strateegiaid paremaks ning toetada jätkusuutliku ja rohelise turismi arengut kogu maailmas.
Kasutatud kirjandus
1. Eesti ja Maailma turism 2009. (uuendatud 12.02.2010) koostanud: Piret Kallas, turismiuuringute koordinaator. Ettevõtluse Arendamise Sihtasutuse Turismi-arenduskeskus.
2. European Tourism 2009 – Trends & Prospects. Quarterly Report – 04/2009 European Travel Comission. (ETC) Brussels, January 2010.
3. International Tourism on track for a Rebound after an Exceptionally Challenging 2009. Madrid, Spain 18 january 2010. World Tourism Organisation. Homepage. [http://www.unwto.org/media/news/en/press_det.php?id=5361&idioma=E]. 28.03.2010
4. Journal UNWTO World Tourism Barometer. Vol. 08/Issue 01. ISSN 1728-9246. 60 pg. Online date: Tuesday, January 26, 2010.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar